Voereshokse
Voeresehokse Sjeltien tjïeltesne edtja vuesiehtidh dejtie bijjemes ulmide mah laaken mietie jïh dah njoelkedassh mah gååvnesieh voeresehoksesne Sjeltien tjïeltesne. Tjïelti ulmieh leah politihken stuvremetjaatsege mij siebriedahken krïevemidie jïh tsiehkide sjïehtesjamme. Tjïelten voeresehoksesoejkesjisnie mejnie barkeminie edtja dam politihken væljoem jïh ambisjovnedaltesem buerkiestidh. Sjeltien tjïelten voeresehoksesne hïejmedïenesje, åenehkstïjjeårrome, sjïere gåetieluhpieh, rehabiliteereme, healsoe- jïh skïemtjehokse sjïere gåetieluhpine, biejjiedarjome jïh feelemedïenesje/rïjhkefeelemedïenesje. Mijjieh aaj hïejmebuerkiestæjja tjelmehts jïh bieljehts almetjidie. Jeenjemes råajvarimmieh voeresehoksesne leah pryöveme daerpiesvoeti mietie. Sjïere viehkievuarjasjæjja goerehte jïh vuarjesje mah råajvarimmieh datne daarpesjh.
Hïejmedïenesje
Hïejmedïenesje barka guktie edtja maehtedh
jïjtjeraarehken jieledem jieledh sov jïjtje tsiehkiej mietie. Dïhte maahta v.g. årrodh:
Sujhteme
Jearsoesvoetealaarme
Beapmoedistribusjovne
Viehkie gåetesne/åenehkstïjjesijjie
Biejjiedarjome
Feelemedïenesje/rïjhkefeelemedïenesje
Barkijh
Hïejmedïenesjisnie ektievoeten åejvie, viehkieskïemtjesåjhterh jïh hokseviehkiehtæjjah.
Mijjen ulmieh
attraktijve darjomem faaledh dovne utniejidie jïh barkijidie
buerie hoksem vedtedh guktie utnijh åadtjoeh jearsoes årromem sov jïjtje gåetesne
væjkeles jïh maehteles barkijh utnedh abpe dygnem
Ohtseme hïejmedïenesjen bïjre dellie viehkievuarjasjæjja daerpiesvoetem vuarjesje. Gaajhkh råajvarimmieh mah vadtasuvvieh maaksoem utnieh jïh makstaksan mietie reguleradamme.
Åenehkstïjjesijjieh
Sjeltien tjïelte faala sijjiem åenehkstïjjesijjesne gusnie vihkielommes funksjovne lea dåarjoem, hoksem jïh rehabiliteeremem vedtedh, gosse skïemtjegåeteste båata jïh galka viht gåatan. Åenehkstïjjesijjie aaj sjyöhtehke jis nåakebe sjædta jïh hïehkeskïemtjehokse/skïemtjehokse ij leah sjyöhtehke.
Viehkiem jallh målsomehoksem aaj åenehkstïjjesijjesne faalesåvva.
Boelhkeste ÅENEHKSTÏJJESIJJESNE maahta kaanne guhkiem gåetesne årrodh.
Åenehkstïjjesijjieh gååvnesieh daelie tjïelten sjïere årromegåetine voestes ieresne Stugan jïh Duvan Fredrikesne, mænngan kaanne sijjiem åådtje dejnie mubpine årromegåetine.
Skïemtjesåjhtere daerpiesvoetem gorrede dåaktarinie gaskesadtedh.
Hïeljine jïh jïjjine hïehkebïjlen skïemtjesåjhtere stïeresne.
Ulmie lea vååjnesisnie nuepieh gaavnedh hijven loetemidie aajnealmetjen årroemasse.
Daerpiesvoete åenehkstïjjesijjiem tjïelten viehkievuarjasjæjja vuarjesje. Daate sjædta hoksesoejkesjen tjïrrh.
Datne maaksah 184 kr/dygnen beapmoej jïh årromen åvteste.
Årrometïjje åenehkstïjjesijjesne joekehtsh.
Ussjedidh gosse åenehkstïjjesijjesne
Vaeltieh meatan jïjtje mïerhkeme vaarjoeh jïh hygienartihkelh (ij seangkoevaarjoeh)
Vaeltieh meatan sjyöhtehke daalhkeselæstoem, daalhkesh jïh resepth mah nuhtjh jïh viehkievierhtieh, v.g. rollatovre jïh stratjkomestovlem jïh inkontinensprodukth (v.g. raajhpesh)
Juvrh luhpehts åenehkstïjjesæjjan buektedh.
Maahtah tjïehtjelem mubpine juekedh.
SMD - Skïemtjesåjhtere man Medisijnen Dïedte
SMD lea Healsoe- jïh skïemtjehokselaaken mietie nænnoestamme funksjovnem mij edtja fïerhtene tjïeltesne gååvnesidh.
Medisijnen ektievoetesne leah legitimeereme barkijh hoksesne jïh sujhtemisnie, dïhte sæjhta jiehtedh skïemtjesåjhterh, barkoeterapeuth jïh fysioterapeuth.
Gaajhkh gïeh årroeh tjïelten sjïere årromegåetine jallh leah hïejmeskïemtjehoksen skïemtjijh reaktam utnieh healsoe- jïh
skïemtjehoksese bijjene skïemtjesåjhteredaltesisnie. Dïhte sæjhta jiehtedh datne skïemtjesåjhterem sujhtemedïedtine åtnah gïese maahtah bïeljelidh jis viehkiem daarpesjh medisijnen råajvarimmieh.
Gosse jåhtah sjïere årromegåatan jallh hïejmeskïemtjehoksese tjaalasåvva dellie datne dïervesjh dam skïemtjesåjhterem, barkoeterapeutem jïh fysioterapeutem giej dïedtem datne leah.
Guktie kvaliteetem vihtiestidh dennie jienebe jienebe kvalifiseradamme medisijnen hoksesne jolle krïevemh barkiji maahtojde. Guktie maahtah vihtiestidh dïhte healsoe- jïh skïemtjehokse maam faalehte lea buerie jïh vihties gååvnese skïemtjesåjhtere man medisijnen dïedte (SMD).
SMDen barkoe:
Vaaksjomedïedtem åtna healsoe- jïh skïemtjehoksesne tjïeltesne.
Edtja bïhkedassh tseegkedh, aktualiseeredh jïh orrestidh guktie edtja hoksine/sujhteminie barkedh guktie aajnealmetjasse vihtiestidh buerie jïh vihties hoksem.
Gïehtjede guktie journaalh - dokumentasjovnen skïemtjijedaatalaaken njoelkedassi mietie tjaalasovvedh.
Daalhkesegïetedimmien rutijnh buerielaakan juhtieh.
Rutijnh darjodh sveehkemegïetedæmman jïh deahpadimmieh goerehtidh mah Inspektionen för vård och omsorg (IVO) saarnodh.
Goerehte hoksebarkoem darjoemisnie SMD-funksjovnen laavenjassijste jïh moenehtsasse dejtie saarnodh.
Åvtelhbodti hïejmeguassastalleme
Sjeltien tjïelte jïh primærehokse Sjeltien skïemtjeståaposne aktanieh prosjeekten bïjre “Åvtelhbodti hïejmeguassastalleme”. Laavenjasse almetjh gïeh gåetesne årroeh gïeh eah hïejmedïenesjem jallh hïejmeskïemtjehoksem jïh 76 jallh 78 jaepien båeries.
Mijjieh barkebe ellies bïevnesh vedtedh ulmiedåahkan jïh ektie statistihkem guktie buerie soejkesjevåarome mijjen darjoeminie.